See on peremehe rida

Koeratoidu rubriigis olevad kõik postitused (peale selle praeguse) on minu peremehe tehtud. Mina ise ei oska siin suurt midagi kaasa rääkida. Tean kindlalt vaid seda, et mulle pakutav toit lõhnab hästi ja on ülimaitsev. Loodan, et peremees saab lähipäeval aega siia mõne loo lisada.

Friida

Selles potis mulle kaks korda nädalas süüa keedetaksegi.

Friida kahe kuu ja ühe nädala vanusena 22. aprillil 2016.

03.03.2020: Kuidas meie oma valiku tegime?

Friida on oma blogis juba kirjutanud, kuidas ta üsna pisikesena tilguti alla sattus (vt tema 18.02.2020 tehtud sissekannet). Ma ei hakka siin tema juttu üle kordama. Ütlen vaid, et just see sündmus pani mind ja perenaist märksa enam mõtlema sellele, kuidas Friida toitumist korraldada.

Meil oli sinnani olnud kaks kassi, algul tavaline hall triibik Naala ja tema järel koheva karvaga musta-valgekirju Miisu. Mõlemal seisid kassikrõbinad kogu aeg kausis ja laias laastus üle päeva andsime neile poest ostetud kassikonservi. Justkui maiusena. Vahel sekka ka värsket räime.

Koeraga on teine lugu. Iseäranis kuldse retriiveriga. Ma ei tea, kas see vastab tõele, aga oleme kuulnud, et kuldne võib end "lõhki süüa". Mõned aastad tagasi liikus internetis üks video, kus peremees ja tema koer seisid teineteisest umbes 50 meetri kaugusel ning nende vahele olid nii vasakule kui ka paremale asetatud kausikesed hea ja paremaga. Kui kõik teised tõud jooksid kutse peale otse peremehe juurde, siis kuldne retriiver tegi ainsana haake, käies enne peremehe juurde jõudmist kordamööda kõik kausid läbi. Ei oska öelda, kas kõik koerad olid võrdsetes olukordades või oli kuldse "täitmatu aplus" lihtsalt üks filmitrikk. Ehkki vaevalt.

Igal juhul tegime endale algusest peale selgeks, et Friida hakkab sööma kindlatel kellaaegadel. Leppisime isekeskis kokku, et juhul kui ta toitu järele jätab, tõstame tal kausi ikkagi mingi aja möödudes eest ära. Ikka selle mõttega, et ta harjuks kindlate söögiaegadega. Tõsi, siiani on meil seda tulnud teha vaid ühel korral, kusjuures seegi kord jääb selle nn tilgutiloo aegadesse ehk aprilli-maisse 2016.

Nagu Friida oma loos kirjutas, tulime toona arsti juurest tagasi soovitusega pakkuda koerale nädalajagu päevi üksnes riisi ja kanafileed. Seda tehes tekkis paratamatult võrdlusmoment koerakrõbinatega, mis küll kirjade järgi sisaldasid kõike kasulikku ja väärtuslikku, kuid mille lõhn jättis riisi- ja kanahautise aroomiga võrreldes üsna kehva mälestuse ninasõõrmetesse.

Seadsime end mõtteis koera seisusesse: kas me ise suudaksime päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse ja aastast aastasse süüa ühte ja sedasama kuiva toitu? Varieerides toidukordi sellega, et ühel nädalal on kuivtoit kirjade järgi kanaliha, järgmisel nädalal lambaliha, sealt edasi ulukiliha ja veiseliha ning siis taas kanaliha maitsega. Lõhn on neil ju üsna sarnane ja üldsegi mitte meeldiv.

Tõsi, on odavaid ja oluliselt kallimaid koerakrõbinaid. Hinnavahes kajastub ilmselt ka tooraine ja valmistoodangu kvaliteedi erinevus. Aga ikkagi, ka kõige kallimad krõbinad ei kutsu oma lõhnaga neid sööma. Või koeral vahet ei ole ja ta sööb kõike, mis talle ette antakse?

                                                                                                     Friida peremees

 

Friida tänane õhtusöök: pool kruusi ehk umbes 0,2 liitrit naturaalset lihapuljongit ja 400 grammi pilafisarnast rooga ehk ühepajatoitu, millele on näpuotsaga peale puistatud sügavkülmutatud arooniaid. Ühepajatoidu algaineteks on kanapugud, kanasüdamed, veisemaksa ja seasüdame lõigud. Juurviljadest on lisatud peakapsast, porgandit, kaalikat ja kartulit ning tangainetest riisi ja pisut odrakruupi. PS Friida sööb ikka ja alati oma plekknõudest ning pildile jäänud savitaldrik- ja kruus on siin vaid ilu pärast.

02.03.2020: Millist toitu oma koerale pakkuda?

Tere! Lõpuks saan mahti tulla vastu Friida palvele kirjutada toidust, Friida toidust. Koeraomanikud võib toidu mõttes jagada viieks. Esiteks, kuivtoidu ehk krõbinate eelistajad. Teiseks need, kes pakuvad kuivtoidule lisaks poes pakutavaid koerakonserve. Kolmandaks, toortoidu eelistajad. Neljandad pakuvad kodust toitu, mida eraldi koerale keedetakse. Ja viiendaks need, kes varieerivad kõigi eespool nimetatud variantide vahel.

Toonitan kohe hakatuseks, et ma ei ole mingi toitumisspetsialist. Kavatsen siin kirjutada üksnes oma kogemustest, mis mul on nelja aasta jooksul Friidale toitu pakkudes talletunud. Ka pole mul mingit soovi ega kavatsust hakata kedagi ümber veenma või kallutama oma seniseid harjumusi muutma. Veel vähem enda usku pöörama.

Juba homme kirjutan siin sellest, kuidas meie pere oma valikuni jõudis.

                                                                                                          Friida peremees